Mudellennu lugu suures maailmas

Väga ammu

e. mõte lendamisest enne tehnoloogiat

Enne tehnilisi võimalusi eksisteeris lendamine ideena. Antiikmaailmas kirjeldati lendu müütide ja mehhanismide kaudu. Kreeka müüt Ikarosest ja Daidalosest peegeldab varast arusaama lennust kui inimesele kättesaadavast, kuid ohtlikust võimest.

Hiinas kasutati juba enne meie ajaarvamist tuulelohesid, mis olid esimesed inimtekkelised objektid, mis suutsid õhus püsida. Neid kasutati nii rituaalidel, signaalide edastamisel kui ka sõjanduses.

Kuigi need ei olnud mudellennukid tänapäevases mõttes, lõid need vaimse ja praktilise eelduse mõttele, et inimene saab ehitada lendavaid objekte.

Ammu

Teaduslikud mudelid ja esimesed lennumasinad

Mudellennundus sündis 19. sajandil teadusliku uurimisvahendina. Inglane George Cayley katsetas 1800. aastate alguses liuglevate mudelitega ja määratles lennuki põhiskeemi.

John Stringfellow demonstreeris 1848. aastal aurumootoriga mudellennukit, mis suutis iseseisvalt lennata.

1871. aastal lendas Alphonse Pénaud’ kummimootoriga Planophore, mida peetakse esimeseks stabiilseks mudellennukiks.

Selles etapis ei olnud mudellend hobi ega sport. See oli inseneride ja leiutajate tööriist, mille abil kombati aerodünaamika põhitõdesid enne täismõõdus lennukeid.

Eile

Harrastusest
spordialaks

20. sajandi alguses muutus mudellennundus laiemalt kättesaadavaks. Mudellennukeid ehitati kodudes, koolides ja klubides.

1920-ndatel aastatel tekkisid esimesed rahvusvahelised võistlused, neist tuntum Wakefield Trophy (1928).

Pärast Teist maailmasõda kehtestati rahvusvahelised reeglid ja klassid FAI süsteemis. Arenesid vabalend, ringlend ja raadioteel juhitavad mudelid.

1950.–1970. aastatel tõid elektroonika ja väikemootorid kaasa suure hüppe täpsuses ja jõudluses. Mudellennundusest sai ülemaailmne tehniline spordiala, millel oli tugev noortetöö ja võistluskultuur.

Täna

Tehnoloogia, mitmekesisus ja uus põlvkond

21. sajandil on mudellennundus mitmenäoline. Traditsioonilised klassid on säilinud, kuid nende kõrvale on tulnud uued tehnoloogiad.

Elektrimootorid, komposiitmaterjalid, telemeetria ja GPS on muutnud mudelid täpsemaks ja töökindlamaks.

FAI all toimuvad jätkuvalt Euroopa ja maailmameistrivõistlused. Samal ajal on kiiresti kasvanud droonisport, mis on toonud mudellennu juurde uue põlvkonna harrastajaid.

Mudellennundus on täna korraga sport, tehniline hobi ja õppimise viis, mis seob sajanditetaguse lennuidee kaasaegse tehnoloogiaga.

Mudellend Eestis

Loeme Eesti mudellennu sünnikuupäevaks
8. oktoober 1930, kui asutati Tallinna Õhuasjanduse Ühing.

Algus enne sõda: tehniline huvi ja esimesed eestvedajad

Mudellennundusega hakati Eestis tegelema 1920. aastate lõpus. See kasvas välja üldisemast lennundushuvist, mis oli noores Eesti Vabariigis tugev. Lennukid sümboliseerisid tehnilist arengut ja tulevikku ning mudellennukid olid paljudele esimene praktiline kokkupuude lennundusega.

Esimene verstapost oli 1930. aasta 8. oktoober, kui asutati Tallinna Õhuasjanduse Ühing. Ühingu üheks tegevussuunaks sai mudellennukite ehitamine, õpetamine ja populariseerimine. Mudellennu eestvedajana mainitakse allikates Voldemar Andreseni.

1932. aastal toimusid mitu Eesti mudellennu jaoks olulist sündmust

  • Tartus peeti mudellennukite näitus

  • Tallinnas toimus mudellennuvõistlus

  • ilmus Voldemar Andreseni koostatud juhend „Kuidas valmistada lendav lennuk-mudel?“, mis oli esimene teadaolev eestikeelne mudellennu õpik

Samal kümnendil alustas mudellennundusega ka Endel Helme, kes liitus Tallinna Õhuasjanduse Ühinguga 1934. aastal. Temast kujunes aastakümneteks üks Eesti mudellennu keskseid kujusid.

1930. aastate lõpp ja esimesed suuremad võistlused

Mudellend muutus kiiresti nähtavaks ka avalikel lennundusüritustel. 1938. aastal osalesid Eesti mudellendurid Baltimaade mudellennuvõistlustel ning mudellennukid olid osa suurematest lennupäevadest.

Oluline verstapost oli 1940. aasta 14.–22. juuni, mil toimusid Eesti esimesed suuremad üleriigilised mudellennu võistlused.

Kavas olid:

  • vabaplaanerid

  • kummimootoriga mudelid

  • bensiinimootoriga mudelid

Võistluste juhina on märgitud Voldemar Andresen.

“Kuidas valmistada lendav
lennuk-mudel?”

1932, Voldemar Andresen

Tallinna Õhuasjanduse Ühingu lennupäev

1932, Eesti Kultuurfilmi kroonika

Noored mudellennukeid ehitamas

1938, Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 57, 4/4

Sõjajärgne aeg ja Nõukogude periood

Noored mudellendurid.

Ants Viidalepp, Helve Viidalepp.

1951. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum

Pärast Teist maailmasõda katkes Eesti iseseisev lennuspordisüsteem, kuid mudellennundus ei kadunud. See viidi Nõukogude Liidu noorsoo- ja tehnikaringide süsteemi.

Alates 1940. aastate lõpust ja eriti 1950.–1980. aastatel tegutsesid mudellennuringid:

  • koolide juures

  • pioneeride- ja noorte tehnikute majades

  • spordiorganisatsioonide kaudu

See periood lõi tugeva järjepidevuse. Paljud lapsed said just ringides oma esimese kogemuse mudellennukite ehitamisel ja lennutamisel.

1955. aastal ilmus oluline eestikeelne raamat:

„Mudellend: abiks noortele mudellenduritele“ (autorid Arvo Abel ja Endel Helme). See kinnistas mudellennu metoodika ja andis juhendajatele ühise aluse.

Üks silmapaistvamaid juhendajaid oli Jüri Raid Tartus, kes alustas ringide juhendamist 1950. aastatel ja kasvatas üles mitu põlvkonda mudellendureid.

Mudellend : [abiks noortele mudellenduritele]

Autor: Arvo Abel, Endel Helme
Kujundaja: Asta Vender, Olev Soans

Eesti Riiklik Kirjastus, 1955

Eesti mudellend jõuab maailma tippu:
Andres Lepp

Nõukogude Eesti mudellennunduse üks rahvusvahelisi tipphetki on seotud nimega Andres Lepp.

Ta alustas mudellennuga 1956. aastal Jüri Raidi juhendamisel Tartus.

Aastate jooksul tõusis ta purilennukimudelite (F1A) maailma absoluutsesse tippu.

Olulisemad saavutused:

  • 1969–1989: mitu meeskondlikku maailmameistritiitlit Nõukogude Liidu koondise koosseisus

  • 1989: individuaalne maailmameister F1A klassis

Andres Leppa peetakse üheks kõigi aegade parimaks purimudelite lenduriks maailmas. Ta on mõjutanud nii Eesti kui ka rahvusvahelist mudellendu oma mudelite, teadmiste ja õpetajatööga.

“Lend”

Film Andres Lepast, rahvusvahelise klassi meistersportlasest mudellennus. Stsenarist Heino Sild, režissöör-operaator Vallo Kepp.

ETF 1983

Taasiseseisvumine
ja tänapäev

Eesti taasiseseisvumise järel loodi uuesti ka lennuspordi ametlik korraldus.

1. mail 1992 taastati Eesti Lennuspordi Föderatsioon (ELF), mis võttis enda kanda kogu Eesti lennuspordi koordineerimise ja rahvusvahelise esindamise.

Mudellennundus kujunes ELFi all eraldi valdkonnaks. Selle eest hakkas vastutama Eesti Mudellennu Ühendus (MLÜ), mis koondab mudellennu klubisid, sportlasi ja korraldajaid ning tegeleb ala arendamise, võistluste korraldamise ja sportlaste lähetamisega rahvusvahelistele tiitlivõistlustele.

ELF kuulub Rahvusvahelisse Lennuspordi Föderatsiooni (FAI). Tänu sellele on ka Eesti mudellendurid osa rahvusvahelisest mudellennuspordist ning saavad osaleda FAI ametlikel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel.

Täna areneb Mudellennd Eestis klubipõhiselt ja kogukondlikult. Tehnoloogia areng on toonud kasutusse uued materjalid, elektroonika ja juhtimissüsteemid, kuid ala põhiolemus on jäänud samaks.

Mudellennundus on Eestis jätkuvalt elujõuline. See põhineb pikaajalisel järjepidevusel, tugeval õpetamise traditsioonil ja kogukonnal, kes hoiab ala pidevas arengus ka tänapäeval.

Eesti sportlaste medalikohad tiitlivõistlustel

1969 - 2025
allikas: sport24.ee

Eesti sportlaste Maailmarekordid, Eesti rekordid ja Eesti noorte rekordid

NB! Eesti rekordi registreerimise taotlus tuleb esitada hiljemalt 30 päeva jooksul peale rekordi sooritust MLÜ juhatusele ning see peab olema kinnitatud vähemalt kahe FAI litsentsi omava kohtuniku poolt.

NB! Osades andmetes võivad veel sees olla näpuvead, ajaloohõlma on kadunud ka mõned eesnimed.

Redaktsioon: 7.veebruar 2010